Linnudirektiivi artikkel 12 aruanne 2019-2024

Sissejuhatus

Euroopa Liidu linnudirektiivi (2009/147/EÜ) artikkel 12 kohane aruanne esitatakse liikmesriikide poolt iga kuueaastase tsükli kohta. Eesti on esitanud neli aruannet ning viimane neist hõlmab perioodi 2019-2024.

Artikkel 12 kohane aruanne koosneb:

• üldosast
• asurkondade aruannetest

Artikkel 12 aruandluse metoodika ning aruandevorm koos kõigi vajalike alusmaterjalidega leiab artikkel 12 aruande osundusportaalist.

Eesti esitas möödunud 2019-2024 aruandeperioodi kohta aruanded 309 linnuasurkonna kohta. Aruanded jagunevad kolme asurkonna liikide põhjal, milleks on haudeasurkond (B ehk breeding), läbirändav asurkond (P ehk passage) ja talvituv asurkond (W ehk wintering). Aruanded jagunesid asurkonniti:

• 225 haudeasurkonna liigi kohta
• 48 läbirändse asurkonna liigi kohta
• 36 talvituva asurkonna liigi kohta

Võrreldes eelnenud aruandeperioodiga (2013-2018) esitati uued aruanded kokku 42 asurkonna kohta, millest haudeasurkondi oli 8, läbirändseid asurkondi 19 ning talvituvaid asurkondi 15.

Erinevalt loodusdirektiivi artikkel 17 aruandest, kus liigile/elupaigale hinnatakse selle looduskaitselise seisundi koondhinnang, piirdutakse artikkel 12 aruandes vaid arvukushinnangute, arvukuse trendide (lühike periood ehk 12 aastat ning pikk periood ehk alates 1980), mõjutegurite ja kaitsemeetmete raporteerimisega. Haudeasurkondade puhul esitatakse ka levikukaardid, leviku pindala ning leviku suuruse trendid. I lisa ja linnualade “päästik”-liikide puhul esitatakse arvukushinnangud, lühiajaline arvukuse trend ka Natura 2000 linnualade võrgustiku kohta.

Haudeasurkond

Haudeasurkonna (B) kohta esitati 225 aruannet (eelmisel korral 217). Haudeasurkondade kohta esitati esmane aruanne järgnevatele liikidele: Kanada lagle, karkjalg, lõunatirk, puna-harksaba, must-harksaba, siidisaba, lääne-pöialpoiss, urvalind.

Eesti haudeasurkondade kogusuuruseks hinnati 9 649 082 kuni 11 912 135 pesitsuspaari, mis sisaldab ainult nende liikide hinnanguid, kelle arvukuse ühikuks on pesitsuspaaride arv (p). Lisaks paaride arvule on ühikuteks veel isaslindude (kukkede) arv (cmales), territoriaalsete emaslindude arv (bfemales) ning isendite arv (i). Isaslindude arvu raporteeritakse liikidele nagu metsis, teder, põldvutt, öösorr, kägu, rukkirääk, täpikhuik, väikehuik, metskurvits, rohunepp, hüüp ning nende summaarne hinnang oli 84 310 kuni 133 900 isaslindu. Emaslindude arvu raporteeritakse liikidele nagu roo-loorkull, välja-loorkull, soo-loorkull ning nende summaarne hinnang oli 1 202 kuni 1 610 emaslindu. Isendite arvu raporteeritakse liikidele nagu tutkas, lõunatirk, alk, krüüsel ning nende summaarne hinnang oli 33 kuni 85 isendit.

Arvukaimateks haudelindudeks osutusid viimase kuueaastase perioodi sees metsvint (1,45 kuni 1,65 mln paari), väike-lehelind (0,5 kuni 0,75 mln paari), punarind (0,65 kuni 0,7 mln paari), salu-lehelind (0,5 kuni 0,6 mln paari), musträstas (0,4 kuni 0,45 mln paari).

Haudeasurkondade arvukuse lühiajalised trendid (2013-2024) jagunesid järgnevalt.

Võrreldes eelnenud aruandega on lühiajalised trendid muutunud järgnevalt:

• muutumatu on arvukuse trend 120 haudeasurkonnal
• paranenud on arvukuse trend 42 haudeasurkonnal
• halvenenud on arvukuse trend 46 haudeasurkonnal

Langeva, tõusva ning ebaselge arvukuse trendiga liikide puhul raporteeritakse ka muutuse suurust (magnitude), mille põhjal on võimalik reastada liigid järgnevalt.

Haudeasurkondade arvukuse pikaajalised trendid (1980-2024) jagunesid järgnevalt.

Läbirändav asurkond

Läbirändava asurkonna (P) kohta esitati 48 aruannet (eelmisel korral 29). Läbirändava asurkonna kohta esitati esmane aruanne järgnevatele liikidele: mustlagle, sinikael-part, tuttvart, hahk, rohukoskel, hallpõsk-pütt, merisk, plüü, liivatüll, suurkoovitaja, soorüdi, naerukajakas, väikekajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tutt-tiir, jõgitiir, järvekaur, hallhaigur.

Eesti läbirändsete asurkondade kogusuuruseks hinnati 3 739 736 kuni 15 565 060 isendit. Kõige arvukamad läbirändeasurkonnad on Eestis mustvaeral (1,36 kuni 9,06 mln isendit), aulil (0,85 kuni 3,06 mln isendit).

Läbirändeasurkondade arvukuse trendid jagunesid järgnevalt.

Talvituv asurkond

Talvituva asurkonna (W) kohta esitati 36 aruannet (eelmisel korral 21). Talvituva asurkonna kohta esitati esmane aruanne järgnevatele liikidele: viupart, hallpõsk-pütt, tuttpütt, tikutaja, naerukajakas, väikekajakas, kalakajakas, merikajakas, hõbekajakas, punakurk-kaur, järvekaur, hallhaigur, merikotkas, künnivares, hallrästas.

Eesti talvituvate asurkondade kogusuuruseks hinnati 384 431 kuni 516 308 isendit. Kõige arvukamad talvitusasurkonnad on aulil (270 kuni 312 tuh isendit), sõtkal (33,2 kuni 41 tuh isendit) ja kühmnokk-luigel (26,8 kuni 43,2 tuh isendit).

Talvitusasurkondade arvukuse trendid jagunesid järgnevalt.

Märksõnad: linnudirektiiv, liigid, pesitseja, talvituja, rändliik